Avaz

विकिपीडिया कडल्यान
हुपून वचात: दिशा-नियंत्रण, सोद
ह्या विषयावयर देवनागारींत बरयिल्लें पान वाच : आवाज

…. Page needs to Edited.

A drum produces sound via a vibrating membrane.
Spherical compression (longitudinal) waves
U.S. Navy F/A-18 approaching the sound barrier. The white halo is formed by condensed water droplets thought to result from a drop in air pressure around the aircraft


Kanak aikupak yeupi avixkarak avaz va dhvoni oxem mhonnttat. Avazachi xastri-i veakhea oxi- xrounnendriank jea ud'diponaurovim somvedona zaunk xokta tem ud'dipon mhollear avaz. Hem ud'dipon ekadrea vayu, drou va ghon madhyomantlea yamiki-i (mechanical) toronganchea svorupant asta. He torong madhyomachea sthitisthapokotek (elasticity) lagunuch prosthapit zaunk xoktat. Dekhun tankam ‘ sthitisthapoki-i torong ’ va ‘ dhvonitorong ’ oxem mhonnttat. Monxachea xrounnendriank fokot sumar 16 horttjh te 20,000 horttjh hea moreadam'modlea komprotechea (frequency) toronganchoch bodh zaunk xokta. Hea prokarchea torongank ‘ xrauy dhvoni ’ oxem mhonnttat.

Soimant zaite avaz disun yetat. Dekhik- pausalleantolo goddgodd, vhamvtea udkacho avaz, zhaddachea pananchi sollsoll adi. Pranni zaite avaz kortat. Dekhik- bhurgeachem roddop,sunneachem bhonkop, xeunneachem chimvchimvop. Zonn eka monxacho toxench zonauracho avaz vegvegollo asta. Thodde avaz aikupak korkox ani trasdaik astat. Punn songitachea surancho avaz kanar poddttokoch monak anond bhogta.

Adimanovak svotachea somrkxonnakhatir techpromann bhokxeacho sod gheupakhatir, aikunk yeupi vegvegllea avazamvelean favo te nixkorx kaddche poddttale. Avaz nirmann korpi vegvegllea sadnancho sod legit disoptt'ttea onnbhovantlean zala astolo. Dekhik- dhonnuche doryechea ttonntkaravelean tontuvadeachi kolpona ailea astoli. Fuddem kaim avaz kanak godd lagtat hem polloun oslea avazanchem sonklon ani somayozon korun tanchem songit toyar kelam astolem.

Zaite avaz monxak aikupak yenat. Punn tech avaz bakichea zonaurank aikupak yetat. Avazacho obheas kortona bhoutikoxastrant gonnitacho khub vapor korcho poddtta. Acoustics (grik bhaxent hacho orth aikop) hea bhoutikoxastrache xakhent avazacho xastri-i obheas zata. Viz, uddvadd, uxnnota hancheabhoxenuch avaz hem eke torechem urjechem rupantor. Mhollearuch avaz hi eke torechi urza.

Songitantlea svorank bhoutikicheo kolpona laupachem kary paithegoros hea grik xastrogonean i.So.Po. Sovea xotmanant kelem. I.So.Po. Poilea xotmanant zaun gel'lea marks vhidruvhios polio hea romon sthaptyoxastrogoneak avazachem prosaronn torongamvorovim zata hachi zannvikai axil'li, oxem dista. Punn modhyoyugant hi kolpona na zaun avaz mhollear odrixy konnancho provah oxi kolpona ruddh zali. Pi. Gasondi hannem i. So. 1635 to tofecho zall disop ani avaz aikunk yeup, hea ghoddnnukantolo kallkhondd mezun tachevelean hoventlea vegachem mol kaddlem.Sotravea xotmanant avaz ho torongomoi asa hem grihit dhorun aijhek nyutton hannem hoventlea avazachea vegachem ek somikoronn sodun kaddlem. Otthravea xotmanant pi. Si. Laplas hannem hea somikoronnant thoddi durusti keli. 1877 to, lordd reli hannem dhvonixastracher ek gronth (Theory of Sound) ujvaddailo. Avazachea arvil'lea obheasak hangachean survat zali oxem zannkaranchem mot asa. Zormon xastrogone ji. Es. Ohom' ani ech. El. Ef. Fon helmoholtts hamnni 19 vea xotmanant dhvonixastrant, khas korun xrounnkriechea sondrbhant moladik bhor ghali.

Avazachem prosaronn[बदल]

(Propagation of Sound) eka zagear avaz kelo zalear to dusrea zagear aikupak yeta, haka avazachem prosaronn zaup oxem mhonnttat. Urjechea prosaronnakhatir sadhnachi goroz asta. Avazachem prosaronn madhyomabogor zaina. Nirvatant (vacuum) avazachem prosaronn zaina. Madhyom' hem ghon, drou, va vayurup asta. Madhyom' hem sukxm' konnamni bhoril'lem asta. Jen'na madhyomant avaz zata ten'na madhyomacho konn avazachi urza aple madhy-sthiti (mean position) bhomvtonni kompon (vibration) korta. Ho konn apleak tenkun axil'lea dusrea konnak urza dita ani to konn kompon korpak lagta. Oxe toren eka fattlean ek konn kompon korpak lagta ani hea sogllea konnanchea kompnatmok halchalink lagun ek torong (wave) toyar zata. Hea torongavangodda avazachem prosaronn zata. Hea prosaronnavixim ek gozal motint douropachi ti mhollear madhyomache konn torongavangodda fuddem vochnat, te fokot aplea modhyosthanabhomvotonni kompon kortat. Punn fokot avaz torongavangodda fuddem vota. Avazacho ugmH

monis jen'na uloita ten'na tachea talleant (vocal cord) kompnatmok halchal zata ani hich halchal avazachem karonn zata. Koslyai avazacho ugom' ho mullant kompnatmok halchalik lagun ghoddun yeta. Kosli-i vost jen'na kompnatmok halchal korta ten'na motto nazalear barik avaz zatach. Avazacho vegH

eka binduposun dusrea bindumeren avazachem prosaronn zaupak tharavik kall lagta. Eka sekondak avaz kitlem ontor fuddem vota ho avazacho veg. Khaxelea madhyomant avazacho veg eksaroko urta. Avazacho ugom' kosoi asum, to monxacho avaz asum na zalear gaddyecho avaz asum, ekach torechea madhyomant avazacho veg eksaroko urta. Avazachea prosaronnacho veg hovent sumar 340 mi./se. Asta. Avazacho veg ghon madhyomant soglleant chodd, tachea fattofatt drou madhyomant ani vayu madhyomant soglleant komi asta. Dekhik- aggaddi sttexnaposun chodd pois asta ten'na amkam injinacho avaz aikupak yena. Punn ami rullacher kan lailo zalear to aikupak yeta. Hachem karonn mhollear ami jen'na sttexnacher ube astat ten'na injinachea avazachem prosaronn hoventosun (vayu madhyomantlean) zal'lem asta. Punn aggaddoyecho rull ho dhonrup axil'lea karnnan tatunt avazachem prosaronn begin zata ani tekhatir amkam to avaz aikupak yeta.

Avazacho veg tapmanacher adarun asta. Madhyomachem tapman zoxem vaddtta toso avazacho veg vaddtta. Avazacho veg hoventlea olsannicher (moisture) adarun asta. Hovent olsann chodd asli zalear avazacho veg vaddtta. Avazacho veg ujvaddachea vegaporos komi. Dekhik- pausachea disamni mollbant jen'na viz zoglauta, ten'na amkam zogul poilim dixtti poddtta ani magir goddgoddacho avaz aikupak yeta. Avazachi tiurotaH

(Intensity of Sound) samany bhaxent ami avazachi motto nazalear barik oxi tulla kortat. Bhoutikoxastrant haka avazachi tiurota oxem mhonnttat.Avazachi tiurota madhyomantlea konnanchea kompnancher adarun asta. Zor konnanchem modhyosthanaposun chodd ontracher kompon zalem zalear, avazachi tiurota chodd asta. Avaz zoso fuddem vota toso madhyomacho konn komi ontracher kompon korta. Mhonnjech avaz ugmaposun zosozoso pois vota toxi tachi tiurota komikomi zait vota. Dhvoni-kotti (Pitch of Sound):

avaz komol kai konnkhor hem dhvoni-kotti dakhoita. Hi dhvoni-kotti avazache komprotecher (frequency) patieono asta. Konn eka sekondak kitlea khepe kompon korta, haka ‘ komprota ’ oxem mhonnttat. Tachem ekok (unit)- horttjh (hertz). Avazachem prosaronn madhyomachea konnanchea halchalink lagun zata. Kompnatmok halchal hi neman zaupi (periodic) mhollear tharavik vellant porot-porot ghoddun yeupi goti. Avazachea torongavelea doreka konnachi komprota eksaroki axil'lean tich avazachi komprota tharta.

Don vegvegolle dhvoni-kotti mhollear kidem hem eka udahoronnavelean spoxtt zata. Bailancho avaz ani dadleancho avaz hanchi tulla keli zalear oxem disun yeta ki bailancho avaz komol zalear dadleancho avaz konnkhor asta. Hachem karonn mhollear bailanchea avazachi dhvoni-kotti motti mhollear tanchea talleachea kompnatmok halchalichi komprota chodd asta. Toxench dadleanchea avazachi dhvoni-kotti komi mhollear tanchea talleachea kompnatmok halchalichi komprota komi asta. Chodd vhoddlean uloit zalear dhvoni-kotti (pitch) chodd zata oxem nhoi.Hanga avazachi tiurota mat chodd zata. Tiurota hi dhvoni-kottiporos samki veglli. Tiurota avaz motto kai barik hem sangta, zalear dhvoni-kotti hi avazachi komlota va konnkhorota tharaita. Avazachem poraurton (Reflection) ani vokribhoun (Refraction):

avazachem eka madhyomantlean prosaronn zatna tacheaadd dursem madhyom' ailem zalear thoddo avaz tea madhyomachea arpar vota ani thoddo avaz tea madhyomaposun poraurtit zata. Poraurton mhollear to avaz tea madhyomacher apttun porto yeup. Poraurtonachem udahoronn mhollear protidhvoni (echo). Vhodd salant, don dongram'modim va don vonnttim'modim vhoddlean uloit zalear to avaz thoddeach vellant porot aikupak yeta. Haka protidhvoni (avaz ghumop) oxem mhonnttat. Vhodd sobhaghor bandtona avazachea poraurtonacho vichar korcho poddtta. Avaz madhyomantlean arpar votna matso vankdde diken vota, taka avazachem ‘ vokribhoun ’ oxem mhonnttat.Avazachem vokribhoun hem avazachea poraurtonaporos komi onnbhovak yeta. Avazachem prosaronn thondd hoveporos uxnn hovent chodd vegan zata. Uxnn ani thondd hoveche thor axil'le hovent zor avazachem prosaronn zalem zalear avazachea vokribhounak lagun ekuch avaz vegvegolle diken aikl'leacho bhrom' zata. Avazachem produxonnH

monxachea kanank tharavik avaz aikupachi kxomta asta. Kxomteporos chodd avaz aikucho poddlo zalear kan ibaddopachi xokyota asta. Vhodd xaramni torantoranche avaz aikuche poddttat. Bos, aggaddoyo, karkhaneanchi injinam, lauddspikor, benndd hancheposun zaupi torantoranche avaz lokank naka astona aikuche poddttat. Hea sogllea naka axil'lea avazank lagun avazachem produxonn zata. Kaim zannanchea kanancho ibadd zata ani taka lagun tankam aikupachem adar-yontr (hearing aid) laun gheuchem poddtta.

Polleiat[बदल]

Sound

Chitr Prodorxonn[बदल]

Sondorbh[बदल]

"https://gom.wikipedia.org/w/index.php?title=Avaz&oldid=163196" चे कडल्यान परतून मेळयलें