Honduras

विकिपीडिया कडल्यान
 
Romi
   
Honduras map

Honduras zaun asa Dakxin Ameikecho ek des.

Modhy omerikentolo ek lhan dex. Kellim utpadonant tachi khub namna asa. Lettin omerikentolem tem soglleant lhan prozast'tak. Kxetrofoll 112,088 chovo. Kimi. Udent-ostont dexachi choddant chodd lambai 652 kimi. Ani dokxinn-ut'tor rundai 386 kimi. Dexache ostontek goutemala ani el‌ salaudor dex; dokxinn ani udentek nikaragua; ut'torek keribiyon dorea ani ixanyek pesifik mhasagorachi lhan deg asa. Tegusigalpa hem dexachem rajpattonn.

Bhumyaurnnon: dexachi lagimlagim 75% bhum-i porvoti-i asa. Sopatt bhum-i va sokhol prodex choddkorun doreadegamni va modhy bhagantlea nhomyanchea degnnamni melltta. Bhumyrochonnukeche nodren dexache char soimik vantte keleat, te oxe –

1) modhy porvoti-i bhag; 2) ut'torekoddochi doreadeg; 3) agneyekoddocho sopatt prodex ani 4) dokxinnekoddochi doreadeg.

Modhyourti porvoti-i bhagan dexachi sumar 60% bhum-i revaddil'lea. Serros de selake hem dexantolem soglleant unchelem temuk. Tachi doreatollasaun unchai 2849 mittor. Punn dexantole choddxe porvot komi unchayeche asat. Ut'torekoddochi doreadeg hi mukheloponnan gall sanchun toyar zal'li sopatt bhum-i ani lhan lhan dongul'leamni mellun toyar zalea. Dexacho sumar 13% vantto he doreadegen reuddila. Orthik nodren ho dexacho chodd mhotvacho prodex. Aguan ani her oxir degnnam hea bhagant sampddottat. Agneyekoddchea mollan dexacho sumar 20% prodex reuddila. Honddurosantolo ho soglleant chodd fattim axil'lo bhag. Ho choddso bhag uxnnokottibondhi-i pauxi ranan veapla. Dexachi dokxinnekoddochi doreadeg mhollear pesifik mhasagorachi oxir deg. Tachi lambai fokot 77 kimi. Itli asa.

Hondduromsant mukheloponnan uxnnokottibondhi-i prokarochem hovaman asa. Punn porvoti-i bhagant uchayepromann tem xitoll zait vota. Doreadegantolem vorsuji sorasori hovaman 31 0 se. Zalear porvoti-i bhagant tem sadaronnoponnan 23 0 se. Urta. Me ho dexantolo chodd uxnnotayecho, zalear ddisembor ho xitoll mhoino. Pausallo me mhoineache nimannekodden suru zaun to nouhembor meren urta. Unchayepromann paus 75 te 150 sem'mim. Itlo poddtta. Ut'tor doreadeger egostt-sopttembor mhoineant ken'na ken'nai vhodd moddam zatat.

Honddurosachea udent doreadegamni ani nhomyandegamni udkant zaupi zhompam chodd. Hea bhagant maddancheoi bago khub asat. Ostontekoddchea ranamni mukheloponnan pain-sovana prokarochi rukhaull melltta. Modhyourti porvoti-i bhagant ok ani pain rukhaull chodd asa. Zalear ut'torekoddchea pikall doreadeger kellinchi khub promannant lagoudd kelea. Hangachea ranamni mukheloponnan mahogeni, lignom' vaitte, spenix siddar balsa, rosvudd, seba, sapotta ani kastila robor hi vonspot chodd asa.

Dexache monzatint mukheloponnan torekovar sounnim, sorpottopi monzat ani vegvegllea kittkancho aspavo zata. Kittkant torekovar parve, pisollim, mhomvamus, vaitti, muyanche vegvegolle prokar, zollar ani kolli hancho aspavo zata. Pannkombe choddkorun nhomyandegamni mellttat. Sorpottopi monzatint mangem, torekovar sorop, xedd'dde ani kamsvancho aspavo zata.

Itihas: sollavea xenkddeache survek spenix lok hanga paule. Tachea adlea itihasachi mhaiti spoxttoponnan mellna. ‘maya inddiyon’ hi lettin omerikentoli prosid'd somskriti 800 chea sumarak ‘kopan’ xarant nandtali. Tea vellar kopan xarant sobit rajvadde piramidd ani deullam axil'lim. Toxench thoinche lok vigonean ani sahityik mollar khub mukhar axil'le oxem mhonnttat. Punn spenix lok thoim paule ten'na kopan xar tankam vidhvoms kel'le ovsthent sampddolem. Thollave inddiyon lokoi tem xar visrun gel'le.

Kristofor kolombos ho spenix khalaxi 1502 to kabo de hondduras bhuyxiracher paulo. Tannem aple kaim sangati thoim dourun tea bhagacher spenix xek bosoilo. Uprant novea gozalincho sod gheupakhatir sabar spenix sonxodhok ani bhomvddekaramni thoim vochun aplo rabito kelo. Spenix lokamni lhou lhou korun thollavea inddiyon lokank aplea xekatolla haddle. Honddurosacher tabo melloitona spenixamni khub inddiyonank marun uddoile. Kaim inddiyon rogacheo dhami yeun kabar zale, zalear kaim zannank gulam' mhunn vestt inddisak dhaddle. Bhangor ani rupem hancho sod lagleauporant chodd ani chodd spenix lok hanga yeun sthayik zaupak lagle. Toxench bhangor ani rupem khonnun kaddpakhatir afrikentlean khapri lokank gulam' mhunn haddle. Punn hinddurosantolo khonn ud'deg speniarddankhatir ken'nach faidexir thorlo na.

15 sopttembor 1821 hea disa honddurat ani modhy omerikentlea her char rajeamni mellun aplem svatontry zahir kelem. Survek to meksiko samrajeacho ek vantto zalo. Punn 1833 to hondduros vegllo zaun tamnni modhy omerikentlea her rajeank mellun somyukt prantachi sthapna keli. Somyukt prantachea sorkaran sogllea thoranchea lokankhatir soman kaide chalik laupache yotn kele. Tekhatir tannem hokk kaddun ghetle. Aple hokk portun melloupakhatir zominodar ani padrimnim somyukt prantak khor virodh kelo. Hacho porinnam' mhollear 1838 to hondduros somyukt prantantlean bhair sorlo.

Ekunnisavea xenkddeant hondduros ho modhy omerikentolo soglleant oxkt dex axil'lo. Haka lagun tachea xezarchea dexamni tacher chemponn haddun aplo svarth sadun ghetlo. Chodd korun goutemalan honddurosantlea virodhi pokxank fattboll divn thoim sabar otthavo ghoddoun haddle.

Ekunnisavea xenkddeant nimannekodden omerikentlea kaim kompneamni honddurosant guntounnuk korpak survat keli. Honddurosachi bhum-i ani hovaman kellinchi lagoudd korpak borem axil'lean choddxa kompneamnni kellichea bagamnich guntounnuk kel'li. Tekhatir dexache ut'torekoddochi bhum-i, ranam ani zhompam marun nitoll kel'li. Kelleanchi hadd-vhor korpakhatir tamnnim relvemarg ani bondroi bandil'lem. Kelleanchea utpon'nant vadd zait raulim toxem tamnnim xar ubarun kamgarankhatir thoim xalla ani hospittolam-i bandlim. Visavea xenkddeache survek honddurosachi orthoveustha mukheloponnan kelli-utpon'nacheroch adaril'li. Haka lagun hondduros sorkaran te kompnik kelleanchem utpon'n anik vaddoupakhatir kaim khaxeleo souloti dil'leo. Kelleanchea vaddttea utpon'nak lagun tea kallant tacho ‘kellea prozast'tak’ mhonn ul'lekh zatalo.

Visavea xenkddeachea tisrea doska meren dexantoli rajki-i sthiti khub ibaddil'li. Tea tempar dexant krantikari vatauronn patllil'lem. Haka lagun raxttradhyokx podacher chodd temp konnoch tigunk xoklona. Punn 1933 to zonrol tibusio karias ho raxttradhyokx zaleauporant to solla vorsam tea podacher tigun urlo. Karias hannem hukumoxai pod'dotin razoutt choloili. Taka sot'tebhairo korpakhatir khub utthavo zalo. Punn kariasan te moddun uddoile. 1948 to tannem odhyokx podak soddchitt dili. Uprant rajki-i sthiti portun himsok svorupachi zali. Punn 1957 to ramon viledda moral‌so raxttradhyokx zalea uprant, tannem rajki-i mollar kaim promannant sthirta haddun sabar xalla, hospittolam ani roste bandle. 1963 to kolonol osvalddo lopejh hachea fuddaroponnakhal soimiki utthavo zaun tannem viddela sorkar moddun uddoilem. Uprant venchun kaddil'le somitin novem somvidhan boroun lopezhak raxttradhyokx kelo. 1971 tole venchnnukent lokamni ramon ornestto krujh haka raxttradhyokx mhunn venchun kaddlo. Punn 1872 to soimiki utthavo zaun lopejh ho portun raxttradhyokx zalo.

Honddurosachea 1969 chea zomin sudaronna kaideak lagun honddurosant raupi sabar el‌ salvadorchea lokank aplea dexant vochchem poddlem. Haka lagun zuloi 1969 to salvadorochem soiny honddurosant riglem. 1970 to omerika ani khonddantlea her dexanche modhyosthin hondduros ani el‌ salvadorocho xime proxn soddoilo.

1975 to lanch prokronnauylean honddurosachea soinean lopezhak sot'tebhairo kelo. Tache suvater kolonel olbertto kasttro raxttradhyokx zalo. 1978 to albertto hakai kaddun uddoilo. 1981 to bhouxik venchnnuk gheun suazho kordova haka raxttradhyokx mhunn venchun kaddlo. Tache uprant 1985 to zose azhakona hoyo raxttradhyokx zalo. 1980 saun nikaragvantlea vidroheamni honddurosant xoronn gheun thoinchean nikaragvantlea sandinista sorkaraadd zhuz ubaril'lem. Him zhogddim sumar dha vorsam chaluch axil'lim. 1990 che venchnnukent sandinista sorkar goddgoddolem, ten'na honddurosant xoronn ghetil'le vidrohi porot nikaragvant gele. Dexacho rajyokarobhar 1982 to apnnail'lea kaideapromann cholta. Raxttradhyokx ani vidhimonddoll bhouxik motdanan venchun kaddttat. Kebinett nemnnuk korpache hokk raxttradhyokxak dil'leat. Honddurosachea rajkarobharant soineak chodd mhotv asa.

Orthoveustha: orthik mollar hondduros ho lettin omerikentolo soglleant fattasar dex. Xetoudd ho dexantolo chodd mhotvacho veusai. Dexantole ordauyor lok xetouddint vavurotat. Dexak choddxi yennaull kellim ani kafi nireatisaun melltta. Visavea xenkddeache survek kelleancho ud'deg omeriki kompneamni suru kelo. Tea ud'degant tamnni vhodd guntounnuk kel'li. Punn sodea ho ud'deg hondduron kompneamni ghetla. Moko hem hondduri lokanchem mukhel on'n mokeache pikaullikhala her pikaulliporos chodd zomin asa. Choulli, kapus, ums ani tombaku hanchim-i pikam kaim promannant ghetat. Sodea gorvam pospachea veusayakoi mhtv favo zalam. Nustem, moder ani mams hanchi-i kaim promannant nireat zata.

Vott'tt kamgarantole sumar tisro vantto kamgar sorvis ud'degant vavurotat. Ghauk (wholesale) ani kirkoll veuhar ho dexantolo mukhel sorvis ud'deg. Dexantolo mhotvacho vepar mhollear xetki mhalachi vegvegllea suvatincher purounn korop. Nirmiti ud'degant vott'tt kamgarantole fokt satvo vantto kamgar vavurotat. Nirmiti ud'degant on'n prokria, soro ani xitpey, kopddo, kagod hancho aspavo zata.

Yeradarichea mollaroi ho dex fattinch asa. Ddambri roste khub unne fokt 2% lokankodden mottari asat. Xarantole choddxe lok bosimni zalear gamvgirea vattharantole choddxe lok ttangeamni yo voch kortat. Hondduran relve mukheloponnan foll kompneo choloitat. Tegusigalpa ani san pedro sula hea xarant antororaxttri-i vimanotoll asat. Dexant so disallim ujvadda yetat. Tatuntolem ‘la tribuna’ hem chodd mhotvachem. Choddxim reddio ani durchitrovanni kendra khajgi malkechim. Tegusigalpa ani san pedro sula xarantlea sogllea ttelifon margancher sorkari niyontronn, zalear kellim utpadon bhagant foll kompneanchem niyontronn asa.

Somazojinn: honddurosantole 95% voir lok ‘mistizhos’ (spenix ani redd inddiyon hanchi bhorsonn) asat. Sogllem mistizhos spenix bhas uloitat. Te romon kethlik dhormi-i. Ut'torekoddchea kellim utpadon vattharamni veuharakhatir inglix bhaxecho vapor kortat. Honddurosache agneyek sumar 20,000 miskito inddiyonancho rabito asat. Ho somaz thollave inddiyon, khapri ani her lokanchi bhorsonn zaun toyar zala. Garifyuna he lok dexachea vaivy bhagant rautat. Hi zat sentt vimsett hea keribi zumveavoilea khapri ani aravak inddiyon hanchi bhorsonn zaun toyar zalea. 1797 to sentt vimsett zumveavoilea brittix odhikareani hea vidrohi lokank hondduros zumveacher haddun soddil'le. Garifyuna lok choddkorun aravak bhas uloitat. Te spenix ani inglix bhaxechoi vapor kortat honddurosache ut'torekoddchea be zumveacher inglix bhas uloupi prottesttontt ponthi-i lok rautat. He lok gatifyuna, inglix ani khapri lokanchi bhorsonn zaun toyar zaleat. Dexantole sumar 60% lok gamvgirea vattharamni rautat. Hatunt mukheloponnan gorib xetkamteancho aspavo zata. Te matyechea ghoramni rautat.

Xikxonnik mollaroi ho dex khub fattim asa. Dexantole sumar ordeavoir lok oxikxit. Kaidean sat te bara vorsam pirayechea bhurgeank xikxonn soktichem asa. Punn hea kaideachem palon zaina. Gamvgirea vattharamni xallanchi sonkhea khub unni asa. Dexant ekoch voxrvovidealoi asa. Toxench xetki, vigonean ani thollave somskritayek protsahon va fattboll divpakhatir khaxelim videapittham ubarleant.

Polleiat[बदल]

Honduras

Chitr Prodorxonn[बदल]

Sondorbh[बदल]

"https://gom.wikipedia.org/w/index.php?title=Honduras&oldid=199410" चे कडल्यान परतून मेळयलें