Romi Lipiecho Fuddar

विकिपीडिया कडल्यान

Prostavona[बदल]

Bhas mon’xak mon’zati thaun veglli korta. Moni asa ti zat mon’zat. Mon’zat moni, ti uloinam. Monis uloyta. Bhas mon’xak Devachem dennem. Jim mon’xam apli bhas ulounk loztat vo uloinant tim Devak okman kortat mhonnlear chuk zata? Monis aplea somaza, votthara ani dhorma pormannem bhas uloyta. Sonvsarantli khoinchi-i bhas ami ghetli zalear ti bhas poili lok uloyta ani uprant goroz poddlear ti borounk lagta. Mhonntoch monis bhas poili uloyta ani magir borounk lagta. Dekun bhasvijnani (linguists) bhaxechea mollar tonddi bhaxek (oral language) poilem sthan ani borounche bhaxek dusrem sthan ditat.

Lipi[बदल]

Bhas borovpak kurvo zay. Tea kurvanche volleriek lipi mhonntat. Bhaxek ani lipiek kosloch sombond nam. Bhaxek apli mhonnloli soimbik lipi asunk zay oxem kaim zonn mhonntat. Bhasvijnanant (linguistics) ‘soimbik lipi’ hem utor vaprinant. ‘soimbik lipi’ hem utor Konknnik Devnagori lipi zay mhonn hott dhortoleamni ghoddoylam vo bhaddeachem haddlam. Je bhaxe khatir ek khas lipi ghoddoylea zalear ti lipi tie bhaxechi ‘nizachi lipi’ vo ‘soimbik lipi’ oxem zay zalear mhonnum-ieta. Dekik Kon’nodd lipi Kon’nodd bhaxe khatir ghoddoilea. Bhas borounk ji lipi lok vaporta ti lipi tie bhaxechi lipi zata. Lipi bhas borovpak ek sadhon, ek sonket (symbol), ek madhyom’(medium).

Lipiecho ani povitrponnacho kaim som’bond nam. Mhonntoch ekie bhaxek omkich lipi vaprunk zay oso nem’ vo kaido nam. Khoinchi-i ek lipi ekie bhaxe khatir lokachea mathear bollan vo kaide korun thapunk zainam. Apli bhas borovpak apnnak zay ti lipi vaporcho hok ani mekllik lokak asa. Dekik Sindhi bhaxek Farxi–Arbi lipi kaim xenkddeam thaun vaportat. Bharotak svotontrotay melltoch Bharot sorkaran Devnagori lipi Sindhi bhaxechi lipi mhonn mandun gheunchi oxem tharoylem. Punn Sindhi lokan to nirnnoi mandun ghetlo nam. Taka lagun az Sindhi bhaxek Farxi-Arbi ani Devnagori hio don lipio asat. Te bhair Sindhi borovpak kaim zonn Gujorati ani Romi lipio vaportat. Kaxmiri bhaxek Farxi-Arbi ani Devnagori hio don lipio asat.

Konknnicheo lipio:[बदल]

Romi, Devnagori, Kon’nodd, Molyallom’ ani Farxi-Arbi oxem panch lipiamni Konknni boroytat. Haka lagun Konknni bhaxek lipi nam oslo vad kaim vorsam fattim choltalo. Ho vad chukicho. Inglez, Latin ani her Evropi bhaso Romi lipient boroitat. Tea bhasank apli mhonnloli lipi nam. Tori-i tankam lipi nam mhonn konn mhonncho nam. Konknnicho chodd vavr az Romi, Devnagori ani Kon’nodd lipiamni zata. Hio tin lipio az Konknnichio mukhel lipio zaliat. Lokak zai meren tio choltolio ani urtolio. Konknniche sorv uchar dakounk hio lipio unnio poddtat. Konknni khatir ek khas lipi ghoddounk zai asli. Punn tem kam’ konnem kelem nam. Konknni Aryon ghorannenatli bhas dekhun tichi nizachi lipi Devnagori oxem vad ghalpi asat. Gujorati, Bongalli, Ponjabi, Oriya, Assami hio soit Aryon bhaso. Punn tio bhaso Devnagori lipi vaprinant. Tankam Brahmi lipi thaun upzol’lio aplioch lipio asat. Devnagori lipi Konknnichi ‘soimbik va nizachi lipi’ mhonn sangpi ani mandun ghevpi monis amche modem asle ani azunui asat. Devnagori lipient kaim kurvo vaporlear mat Konknniche uchar dakounk zatat. Konknni borounk atam chalu aschi Devnagori lipi ani tichi borounchi rit kitli chukta ani unni poddta hacher Thomas Stephens Konknni Kendran (TSKK) zaitem boroylam, sanglam ani purave diun dakoun dilam. Mhonntoch to vixoi atam porot hanga diunchi goroz nam. Lipie poros Bhas gorjechi. Lipiecher chodd bhar ghalear lipi urtoli punn Konknni urchi nam.

Febrer 26, 1975 disa, Sahitya Akademi, Novi Dil’li hinnem Konknni ek svotontr sahityik bhas mhonn manyotai dili. Hi manyotai ditana lipiecho ul’lekuch na hem ami motint dhorunk zai. Sahitya Akademin Devonagori lipi Konknnichi odhikrut lipi mhonn mandun ghetlea osli chukichi ani fottichi mahiti kaim Konknni boroupi ditat. Sahitya Akademichea sobar monnddollan Konknni bhaxek manyotai ditana oxo tthorav ghetla: “As Konkani fulfils the criteria formulated by the Akademi for recognition of a language, it is recognised as an independent modern literary language of India.”

20 Agost 1992 disa Konknnik Bharotachea Sonvidhanachea attvea porixixttant (Eighth Schedule of the Constitutions of India) zago mell’lo. Thoim soit lipiecho ul’lek na. He vixim Thomas Stephens Konknni Kendrant purave asat. Zankam te zai tamnnim TSKK-ant ieun te polleunk zatat. 4 Febrer 1987 disa Konknni Gõychi razbhas zali ani Devonagori lipi Gõy rajya khatir odhikrut lipi mhonn razbhas kaido pas zalo. Mhonntoch Gõyant mat sorkari mollamni Devonagori lipi Konknnichi odhikrut lipi. Gõya bhair Konknnichi ek odhikrut lipi na.

Bhaxechea andolona vellar rostear ailolo choddso lok Kristanv ani te Romi lipiek tenko divpi. Tankam dislolem Romi lipientli Konknni Gõychi razbhas zatoli. Punn Konknni Porjechea Avazan tankam fottoile. Bhaxechem rajkaronn korun, Romi vachtoleancho ani tea lokacho vapor korun “Kama purto mama” hem dhoronn apnnaun Devonagori lipiek tenko ditoleamnim aplo faido korun ghetlo. Konknni kodde chear xekddeam poros chodd kallachi pormpora aslololi nanvazti Romi lipi bhair marli ani 100 vorsanchi soit pormpora naslole ani lokak naka aslole Devonagori lipiek bhitor ghusoili, rigoili mhonnlear chuk zait? Tea vellar Romi lipient Konknni boroitoleamnim, vachpiamnim ani fuddariamnim Devonagori borabor Romi lipi Konknnichi odhikrut lipi zaunk zai mhonn nettan vavr kelolo zalear az Gõyant Konknnichem chitr vegllem zatolem aslem. Kristanvancho tenko Devonagorik na ani sorv Hindu lokacho tenko Konknnik na dekun razbhas kaido kagdar urla.

Konknnichi poili lipi[बदल]

Purtugez Gõyant ieunche adim hangacho lok Konknni uloitalo. Punn ti borounk vaportale mhonn khatren sangpak kosloch puravo az meren mhaka mellunk na. Tea kallar Gõyant borovpak Moratthi bhas vaportale mhonn sangpak itihasik purave melltat. Gõyant tednam muttbhor xiklole lok Moratthi bhaxent dharmik sahity vachtale ani hixob dovorunk ti vaportale. Tea kallar Gõyant Moratthi, Devonagori lipient nhoi punn holle Kon’nodd lipient (Old Kannada script) boroitale. Purtugez Gõyant ieunche adim khup Konknni sahity aslem tem Purtugezamni lasun uddoilem osleo kannio amche Konknni borovpi sangtat ani choddso Konknni lok hem Devachem utor mhonn patieta. Devonagori lipient Konknni boroilolem kainch sahity na hem khor sot lipovpak ani aplem lhanponn dusreank kollchem nhoi mhonn heo pokio kannio atanchea kaim boroupeamni ganvar gazoileat. Hantum tilla itlem sot na. Purtugez Gõyam ieunche adim Konknnint boroilolem kainch naslem, kiteak tika borounchi porom’porach nasli. Konknni fokot tonddar gholltali.

Konknnint borovpachi survat, Gõyant Sollavea xekddeant ailolea Fransiskon ani Jezvit padrimni keli. Tankam Romi lipi ietali. 1556 vorsa Pornnea Gõyant Jezvitamni Bharotantlo poilo chhapkhano suru kelo. Hea chhapkhaneant Konknni pustokam Devonagori lipientlean chhapunk khille (fonts) nasle. Hea don mukhel karonnank lagun tamnnim Konknni khatir Romi lipi vaporli ani Konknni borounchi buniad ghalun dili. “Konknni khatir te Konknni xikunk nant, Kristanv dhorm’ prosar korunk tamnnim Konknni apnnaili.” Oslo arop kaim Konknni boroupi tancher kortat. Ho arop kortoleank Romi lipiechi ani Romi lipient zal’lea ani zata tea vavrachi nosai zata. Bhaxe khatir dusri bhas konnuch xikona. Ti eka ud’dexa khatir, aple gorje khatir xikta. Mhonntoch dhorm’ prosara khatir mixonorimni Konknni apannaili hantunt chuk kitem asa? Portench zalear tanchi khorich tokhnnai zaunk zai asli. Konknni khatir tamnnim Romi lipi apnnaunk nasloli zalear Konknni sahityachi buniad poddunk Xennoi Gõybabachi va her konnachi amkam vatt rakchi poddtoli asli! Ghoddie ti buniad poddchich nasli ani az zo man Konknnik mell’la to mellcho naslo!

Te firngi mixonori Konknni bhas xikle. Tantle kaim zonn Konknniche ponnddit zale. Tamnnim Evrop desam thaun Gõyant ievpi mixonori padrink Konknni xikunk adar korche khatir Konknni vyakoronnam ani xobdkox boroile. 1570 vorsa Sam Paulu kolejint thaun Romak aschea Jezvitanchea xrextt vhoddilak boroilolea potrant Sam Paulu kolejint Konknni xikoitat ani xiktoleank Konknni xobdkox ani vyakoronn vaprunk melltat hacho ul’lek asa. Tea kallar Gõyant vavr kortolea mixonorimni dharmik pustokam boroilim, her bhasanchim dharmik pustokam Konknnint bhaxantor kelim. Gitam, gayonam boroilim. Konknni pustokam chhapun kaddlim. Oxi tamnnim Romi lipi vaprun Konknni bhaxek borovpachi buniad ghalun ti voir kaddli. Tea kallar tamnnim Konknni borounk vaporloli rit uch’charak lagim asli ani ti vijnanik (scientific) asli. Tonddi asloli Konknni bhas borpavollichi bhas zali. Konknni bhaxek ho man Purtugez ani Evropi mixonorimni zoddun dilo. Hi sot gozal ami mandun gheunchich poddta.

1560 vorsa Purtugez sorkaran Gõyant in’kvijisão (inquisition) suru kelem. 1684 Vorsa Purtugez sorkaran Konknnicher bondi haddli. 1759 vorsa Purtugez sorkaran Jezvitank Gõyant thaun bhair ghale. 1773 vorsa Jezvit sonvstha pap saiban chepun dovorli. Uprant her dharmik padrink Gõyant thaun bhair ghale. Haka lagun Konknnicho vavr bond poddlo. Gõyche padri Purtugez bhaxent aplem xikop korunk lagle. Tich bhas tamnnim apnnachi keli. 1812 vorsa in’kvijisão Purtugez sorkaran kaddlem. Tednam Gõychea padrimni ani kaim mon’xamni Konknni portean boroupak survat keli. Tanche Konknnicher Purtugez bhaxecho probhav chodd aslo. Haka lagun tanchi Konknni firngi Konknni zali. Konknni boroupachi rit kaim kodden chukiche vatten geli. Hich Konknni 1948 vorsa meren Gõyant ani Gõykaram modem choltali. Joaquim Antonio Fernandes hea Konknnichea zannkaran Bombaim thaun Konknni sarki boroupak survat keli ani herankui apli rit tannem xikoili. Mumboi mhadormprantachem (archdiocese) nemallem ‘Udentichem Neketr’ hantlean tannem apli novi sudarit borovpachi rit loka meren povoili. Chodd unnem tich rit atam Romi lipient Konknni borovpak vaportat. He ritint soit Konknniche kaim avaz dakounk kurvo nant ani thoddem unneponn asa.

Romi Lipiecho Fuddar[बदल]

Lipiecho fuddar bhaxecher adarun asta. Bhaxecho fuddar ti bhas vaportolea mon’xancher adarun asa. Ek bhas uloitolo, vachtolo ani boroitolo somaz zor na tor te bhaxek fuddar na. Bhaxek fuddar na zalear lipiek khoincho ani koslo fuddar astolo? Gõychi suttka zaunche adim apunn vhodd mhonn somzupi kaim Kristanv mon’xam Purtugez bhas xiktalim ani aplea ghorant Purtugez uloitalim, vachtalim ani boroitalim. Purtugez bhas tanchi avoibhas koxi zal’li mhonn sanglear chuk zaunchi nasli. Aplea kamgaram ani Purtugez ienaslolea mon’xam kodde mat tim Konknni uloitalim. “Bhattkarank Purtugez ani munnddkarank Konknni” hi rit Gõybhor choltali. Purtugez bhov thoddi zanna aslolo monis soit voilea panvddeacho ani Konknni bori zanna aslolo mat sokoilea dorjeacho oslem chintop Gõykaram modem choltalem.

Visavea xekddeache survater sirvis mellpak zaitim Kristanv Gõykaram Gõyam bhair gelim. Gel’le kodden tanchim bhurgim Inglez madhyomant xiklim. Haka lagun tanchi ghorchi bhas Inglez zali. Inglez xikloleam modem bhattkar ani munddkar ho forok urlo na. Gõyant Inglez xikop bhitor sortoch adim ghorant ani ghora bhair fokot Konknni uloupi sadim mon’xam soit aplea bhurgeam kodde tambddi Inglez (Konglish) tasunk laglim. Atam Gõychim Kristanvam ekameka kodden uloitana Inglez va tambddi Inglez chodd vaportat ani Konknni unni uloitat. Hindu loka kodde uloitana mat Konknni vaportat! Igorzank lagun Konknni azun urlea. Atam Misam Inglejint zaunk lagleant. Haka lagun Konknni bhas Kristanv lokachea jivitantli unni unni zaunk laglea. Ti azun kitle dis tanchea jivitant urtoli? Hea gom’bhir prosnacher vichar zaupak zai.

Firgozamni aslolea mullavea iskolamnim (primary schools) ani dharmikamnim cholounchea mullavea iskolamnim Konknni madhyom’ asa. Hea xallamnim zaitim Kristanv bhurgim Konknni xiktat. Xallamnim Konknni tisri bhas mhonn xikoitat. Choddant chodd Kristanv bhurgim Konknni vixoi ghetat. Dusri vatt na mhonn tim Konknni ghetat. Kaim bhurgeank Konknni bhas, Inglez bhaxechea adaran xikounchi poddta! Konknni xiklolim ani xikchim him bhurgim Devonagorint boroilolim pustokam va nemallim choddxim vachinant. Haka zaitim karonnam asat. Tantlem ek mukhel karonn mhonnlear Devonagorint boroiloli Konknni tanchi nhoi. Igorzank lagun Romi lipient boroil’li Bardexi Konknni tankam vollkichi ani laginchi. Dekun Romi lipient tankam Konknni xikoilear chodd faideachem zatolem aslem. Gõyant azun Romi lipient Konknni vachpi asat. Haka lagun V. Ixtt, Gulab, Dor Mhoineachi Rotti, Jivitacho Prokas, Amcho Sevadhorm, Goan Review him mukhel Konknni nemallim choltat. Firgoz potramnim soit kaim promannan Konknni vaporloli dixtti poddta.

Gõyant Moratthik man ani zago Hindu somaz dita. Tankam ti aplea dhormachi ani daizachi bhas koxi dista. Tantlea boreach zonnanchea mota prokar Moratthi tanche sonvskrutayecho okhonndd vantto. Romi lipientle Konknnicho som’bond pornne Konknni kodde chodd asa. Tika 480 vorsancho itihas asa. Dekun Romi lipi az Gõyant Konknnichem daiz zalea. Romi lipi porki desachi dekun ti amche bhaxek vaporop sarki nhoi, ti amchem daiz nhoi oxem vad ghalpi asat. Purtugezamni Gõyant kazu, chiku, onnos, sitafoll, ramfoll, bottatte, ttomatt, mez, kodel, bank ani kitleoxeoch vostu haddleo. Ttivi, reddio, grainddor,saykol, bos, viman ani hozar bhaileo vostu amchea sodanchea jivitacho bhag zaleat. Finrgi amcho des soddun vetoch, teo vostu bhaileo mhonnun ami teo bhair marunk nant. Romi lipi Gõyant 495 vorsam pasun asa. Ti ek mat kiteak porki zata ani kiteak mhonn ti ami kuxin dovorunk zai? Ti samballop ani ticho vapor vaddoup Konknnik faideachem tthortolem. Tika konnachi bhik naka. Jem kitem tika mellpak zai tem hok’kan ani kaidean mellunkuch zai. Hem sogllem motint dhorun Romi lipientlea Konknnichea fuddara khatir heo sokoileo suchovnneo ani mud’de manddtam:

  • “Konknni uloi, Konknni fuloi, Konknni amchi ganvar gazoi” hem brid (motto) hanv suchoitam. Tem ami apnnaunchem. Ghorant ani ghora bhair Gõykaram kodde ami fokot Konknnich uloitoleanv ho khor nichev korcho ani to sodam pallcho. Haka lagun Gõykar Kristanvam modem bhaxek lagun ekchar zatolo. Lhan vhodd, voilo sokoilo ho bhedbhav unno zatolo. Aple bhaxecher obhiman vaddtolo. Haka lagun kaim vorsam uprant Gõychim Kristanvam Konknni ulounk lojeunchim nant. Ulttench zalear zankam Konknni iena tankam aplich loz distoli. Konknni ulounchi ani ticho vapor chodd korcho mhonnlear ami Inglez ani her bhaso soddun diuncheo oso tacho orth nhoi. Konknni vangdda ami teo bhaso boreo xikcheo. Punn avoibhaxecho man tankam diuncho nhoi.
  • Bharotachea sonvidhanant (Constitution) unnea ankddeanchea lokam (minorities) khatir kaim khaxele hokk asat. Tantlo ek hokk mhonnlear bhas, lipi ani sonvskruti samballop. Sonvidhanacho ankddo 29 oxem sangta: Protection of interests of minorities. (1) “Any section of the citizens residing in the territory of India or any part thereof having a distinct language, script or culture of its own shall have the right to conserve the same.” Mhonntoch Gõychea Kristavamni aple Konknni khatir Roman lipi samballunk ani ti fuddem kaddunk koslich addkholl konnench haddunk zaina.
  • Konknni fokot tiatr, khell tiatr, Manddo, Dekhnni ani kantaram purti urchi poristhiti toiar zalea. Hi gom’bhir poristhiti pois korpak adim aplea jivitant purti Purtugez vaporloleamni atam aplea jivitant purti Konknni appnnaunchi goroz asa. Somazant voilim vhoddlim mhonn nanv aslolim mon’xam Konknnik lagim sortana, obhimanan Konknni uloitana, sado lok Konknni kodden urtolo. Na zalear Konknni kharvianchi, poderanchi, renderanchi, kum’baranchi, kunnbianchim, chamaranchi, randpianchi, gonvddianchi, mhaleanchi, moddvollanchi, thovoianchi, xinvpianchi, xetkaranchi, agrianchi, vazoupianchi, vavraddianchi, xikop nasloleanchi, somazant sokoilea panvddear asloleanchi ani dolitanchi mhonnje chepololea lokachi bhas mhonnun urtoli. Tika char chovgam modem man, sthan, mol aschem na, ticho fuddar ghoddcho na.
  • Gõychea igorzamni mukhel misam fokot Konknnint aschim. Konknni ie nasloleam khatir mukhel vell soddun, Aitarachem ek mis zai zalearuch Inglejint dovrum ieta. Kerollant igorzamni Molyallom’ bhaxent Misam zatat. Molyallom’ ienasloleam khatir thoim Inglez misam nant. Tomill Naddunt misam Tomill bhaxent zatat. Gõyant mat Gõykaram khatir Inglez misam kiteak zai? Apnnachem vhoddponn dakounk va aplim kastam, ghoramnni ani ganv lipounk? Aplem lhanponn (inferiority complex) lipounk Inglez misancho ani bhaxecho ani firngi sonvskrutayecho vapor Gõyant zata! Aple bhaxe vixim Gõykar Kristavam modem jem chukichem chintop riglam tem bhair ghal’le bogor Konknnik fuddar na.
  • Kristanv dhormachi xikovnn mhonnje dotorn fokot Konknnintlean xikounchi. Haka karonn itlench. Jednam Gõychea Kristanv dhormachi bhas Konknni zata ani urta tednam Kristanvam Konknni bhaxe kodde thoddo tori som’bond dovortolim. Hantlean Konknnicho fuddar fultolo.
  • Akhkhea Baibolachim don Konknni bhaxantoram Kon’nodd lipient asat. Punn akhkho Konknni Baibol azun Romi lipient uzvaddak ieunk na. Ho lekh boroitana Gõyant Kristanvponn ieun 494 vorsam zatat. Tori Devachem utor mon’xanche bhaxent Gõyant mellona hi khorich amkam lojechi ani khontichi gozal. Devachea utrak lagun lok Devak ani Konknnik lagim ietolo ani urtolo.
  • Gõychea igorzamnim vaporchi Konknni sadi ani sompi zaunchi goroz. Konknni bhas aikunk movall ani godd. Hi movallsann ani goddsann unni kelear Konknni bhaxechi sobai vetoli. Tichem khaxeleponn na zatolem. Atanchea Misa Gronthantli ani her magnneanchea pustokantli Konknni goroz nastana Sonvskrut utramnim bhorlea. Ti nizachi Konknni koxi disona. Ti oddechi (artificial) Konknni zalea. Devonagori lipient zatat teo chuki hea pustokamnim polleunk melltat. Atanche padri xallamni Devonagori lipientlean Konknni xikun ailolean heo chuki, Romi lipient borounche Konknnint bhitor sorleo asunk zai. Devonagori lipient boroilole Konknnint jem kitem borem ani sarkem asa tem Romi lipient haddunk koslich addkholl na. Igorzantli Konknni sompi ani mon bhuloupi aslear lok Konknni aikunk axetolo ani Konknni xiktolo. Dhormacho ani bhaxecho som’bond asona. Punn dhorman vaporche bhaxecho probhav lokacher poddta. Dhorman vaporche bhaxek lagun lok te bhaxe kodde urta. Mhonntoch igorzank lagun Konknni urlea. He fuddem ti urunk zai ani vaddunk zai. Hi zobabdari Gõyche dhormsobhecher asa.
  • Gayonanchea Jheleantlim gayona borea songitkarank ani gavpiank gheun kesetti ani siddi (CD) toiar kelear tim igorzamnim misa poilim lokak aikunk diunk zatolim. Toxench lokak aplea ghorant, bosimni poinn kortana tim aikunk melltolim. Bhokti gitantlean loka modem Devachi bhokti vaddtana Konknnichi priti tanche thoim vaddchi na?
  • Gõyche dor eke firgojent ek firgoz potr Konknnintlean aschem. Hea firgoz potrak lagun firgozkaranchim dennim bhair sortolim. Konknni vachpi ani borovpi toiar zatole.
  • Gõyant Romi lipient unchlea panvddeachem rongit ek disallem zai. Tantlean lokak aple bhaxent khobro vachunk melltat ani aple vichar Konknnintlean sangpak ek sondi mellta. Hacher Gõyche porjechea fuddariamni vichar korunk zai.
  • Gõychea dhormprantachem (Archdiocese) ek Konknni satallem asop chodd gorjechem. Tantum Katolik khobro, Kristanv dhorma vixim xikovnn, kutumbank faideak poddtat tosle lekh dium ietat. Tech borabor dhormprantacheo kollovnneo, poripotram (circulars), padrincheo nemnnuko heo-i dilear chodd faideacheo. Gõy dhormsobhechem hem odhikrut potr zal’lean sokott firgozamnim, dharmikanchea ghoramnim ani dor eka Kristanv ghorabeant hem potr paupachi xokytai chodd asa. Ozapachi gozal mhonnlear hi goroz mhonn hanga konnakui kiteak disona? Ani dislea kiteak pavlam kaddinant? Dhormprantachem potr adim Purtugez aslem. Atam tem Inglez zalam. Tem purtem Konknni zavpak kitle xekdde lagtole kai?
  • Konknni bhas vaddovpacho ek boro upai mhonnlear bhurgeank Konknnintlean borem vachop divop. Bhurgeam khatir rongit chitranchem mon bhulovpi ek mhoineallem Romi lipient suru kelear bhurgim Konknni kodde urtolim. Oslem ek Konknni nemallem Kon’nodd lipient, Mongllurchem dhormprant choloita. Gõyant oslem nemallem veginch suru korchem. Tantum bhurgeam khatir boroil’li ani bhurgeamni boroil’li borpavoll aschi. Aichim bhurgim Konknni kodde urlear mat faleanchea Gõyant Konknni urtoli.
  • Bhurgim vhodd zaun tornnattim zatat. Tanche khatir ek khas mhoineallem zai. Tantlean tanchea prosnank zapo melltat, tanchim dennim vaddtat. Oslem ek Konknni nemallem Kon’nodd lipient, Mongllurchem dhormprant choloita. Romi lipient toslea nemalleachi khorich goroz asa. Gõychim bhurgim ani tornnattim Konknni kodde urlim zalear mat Gõyant Konknnik fuddar asa.
  • Igorzamnim ani iskolamnim solfam (music notes), rebek ani bras muzg (brass band) xikovpachi vevostha korchi goroz. He vixoi Romi lipientle Konknnichea daizache vantte.
  • Bhurgeank, tornnatteank ani vhoddank Konknni ulovpacheo, borovpacheo, kantaracheo, ekankeancheo (one act plays), gitancheo ani her sorti ganvamni, mhalamni (Talukas) dovorlear tantlean lokachi kola ani dennim voir sorpak vatt meklli zatoli. Sortink lagun kolakar voir sortat.
  • Romi lipient sarki Konknni vachunk ani borounk kurs asa korop chodd gorjeche ani faideache. He kurs dor eke firgojent suru korche. Konknni Romi lipientlean xikpak ek borem pustok, aichea kallachi goroz. Tantlean Gõybhor Kristanv loka modem Bardexi Konknni ek promann Konknni mhonnun voir sortoli. Thomas Stephens Konknni Kendr hacher kam’ korta.
  • Romi lipient Konknni sarki borounk zaina hi xembor ttok’ke fott gozal Devonagori lipiek tenko ditoleamnim ganvar gazoilea. Hi fott khobor lok dolle dhampun manun gheta! Romi lipient Konknni borounche ritint kaim bodol kelear Konknni borounchi rit uchcharak (pronunciation) lagim ietoli. Sonvsarar aschea somest Konknnink (Konknni lokak) kom’pyuttor yugant ektthaim haddachi takot fokot Romi lipiek asa oxem Thomas Stephens Konknni Kendra-k (TSKK) dista. Dekun Kendran atanchi Romi lipient borounchi rit sudharun uchchara pormannem vijnanik ritin Konknni borounchi novi rit toyar kelea. Agost 15, 2005 disa ti pustika Moddganv uzvaddaili. Ti pustika Kendrant ani her kodden vikrek mellta. Ti appnailear Konknnichi vaddavoll zatoli ani Konknnincho ekvott ghoddon ietolo. Devonagorint Konknni borounchi rit uchchara poros vegllich asa. Haka lagun te lipient Konknni boroitana ani vachtana xikpeanche ani xikovpeanche hal zatat. Ek bhasvijnani (linguist) ani ek Konknni xikovpi mhonn hem mhojem pramannik mot. Konnak zor mhojea utrancher visvas na tor tamnnim hea vixoyacher ek bhasabhas (discussion) dovorlear hanv tankam purave diun hem sid’dh (prove) kortolom.
  • Kristanv lokachim kazaram vosreamni zatat. Thoim ulovpam, songit ani her kariavolli Inglez bhaxent zatat. Kazarachi akhkhi kariavoll Konknnintlean zaunk lagli zalear Konknni sonvskruti vaddtoli ani borem kolakar toyar zatole.
  • Romi lipient Konknni boroitoleank ani vavr kortoleank Sahitya Akademiche, ani Gõyche Kola Akademiche puroskar mellonant. Tancheo Konknni khatir jeo ievzonni asat tancho faido Romi lipient Konknni boroitoleank mellona. Tanchea puroskarancho ani ievzonnincho faido Romi borovpeank mellpak nettan chollvoll ani vavr korchi goroz asa. Romi lipient vavr keloleank mellcho ekuch vhoddlo puroskar mhonnlear 25,000 rupiancho Thomas Stephens Konknni Kendracho Antonio Pereira Konknni Puroskar. Atam Dalgado Konknni Puroskar suru zala. Romi lipient Konknni vavr kortoleam khatir Gõychea Kristanvamnim fuddakar gheun vhoddle puroskar dilear Konknni khatir vavr kortoleanchi umed vaddtoli. Kon’nodd lipient Konknnicho vavr kortoleank zaite puroskar tancheo sonvstha ditat. Gõyant hem kiteak zaina? Hachi zap itlich: Gõykarank Gõykarponn lagta, punn Konknniponn lagona! Hi durdoxa pois kele bogor Gõyant Konknnik fuddar aschoch na. Bongalli uloupi Bongalli zata, Gujorati uloupi Gujorati zata, Konknni uloupi Konknni kiteak zaina? Je meren Gõykar apunn Konknni mhonn mandun ghena te meren to obhimanan Konknni ulouncho na, vachcho na ani borouncho na. Haka lagun Konknni voir sorchi na.
  • Gõyche Akaxvannicher (Radio) nivedok (Announcer) mhonn kamak ghetona Konknni ani Moratthi/ Hindi ietoleank mat ghetat. Romi lipi ietoleank bhair uddoitat. Hi khori onit. Hacher avaz uttovpachi khori goroz asa. Amchea desant boball kele bogor nit mellona! Jitlo boball chodd zata title vegim nit mellta!
  • Lokachi magnni aslear Kristanv iskolamnim Romi lipientlean Konknni xikoupak zata. Gõychi suttka zatoch Kristanv iskolamnim Devonagori lipientlean Konknni xikoupak survat keli. Haka lagun Konknni sarki ienaslolea Moharaxttrantlea ani Kornattokantlea Moratthi zanna asloleank ani Gõyant aplem mullavem xikop Moratthi madhyomantlean kelolea Hindu mon’xank Konknni xikoupachem kam’ mell’lem ani azunui mellta. Romi lipi bori zannam asloleank kuxin kaddlim. Romi lipientli Konknni uloitoleancher ani zanna asloleancher keloli hi vhoddli onit. Hangsor fokot lipiecho prosn na. Lipie vangdda te lipientle Konknnik ani ti uloitolea lokak arthik (economic) mollar chepun dovorchem va kuxin dovorchem kam’ nettan chol’lam. Tankam Konknni ieta punn Devonagori lipientli Konknni iena hem nib diun tankam kamam mellpachem dar bond kelam! Hi onit chalu urli zalear he fuddem sorkari kamam Romi lipi mat zanna asloleank mellchinch nant. Hi onit pois korpak ekuch vatt mhonnlear xikxonnachea mollar Romi lipiek bhitor kaddop ani tika razbhaxechea kaideant odhikrut zago melloun divop. Gõyant Devonagori ani Romi heo donui Konknnicheo odhikrut lipio mhonn mandun ghetlear donui somazachea lokak faido asa.
  • Moratthi ani Konknni borounk Devonagori lipi vaportat zalolean Moratthi avoibhas aslolim Gõyant Konknni, Moratthi ani Hindi xikoun pott bhortat. Konknni xikoupachim kamam fokot Gõykarankuch mellpak zai. Xallamnim ani kolejimnim Devonagori vangdda Romi lipientlean Konknni xikoilear hem apxench ghoddon ietolem.
  • Razbhas kaido 1987 vorsa pas zalolo. Azun to vevharant purto ieunk na. Hacho orth oso korum ieta: Gõykarank to kaido avoddona, dekun tamnnim to mandun gheunk na. Gõychea Hindu somazan Konknni purti apnnaunk na. Dharmik, xikxonnik ani her mollamnim te Moratthich chodd vaportat. Uloupak mat Konknni vaportat. He fuddem soit Hindu somaz sorv mollamnim Konknnich purti appnnaitolo hachi koslich khatri na. Mhonntoch Gõyant Konknni urtoli ani fultoli zalear Kristanv lokan fuddakar ghetlear mat zata. Lokak zai zalear ani yotn kelear Gõyant Devonagori vangdda Romi lipi soit Konknnichi odhikrut lipi zaum ieta ani ti kiteak zaunchi nhoi?
  • Pordesant zaitim Gõykaram ani her koddchim Konknni mon’xam asat. Tanchea bhurgeank Devonagori lipiechi vollok na. Romi lipientlean tankam Konknni xikunk ani xikounk chodd sompem zata. Fokot Romi lipi zanna aslolea bhailea ganvchea mon’xank, Romi lipientlean Konknni bori xikounk zata.
  • Akhkhea sonvsarar aslolea Konknni lokank ekttaim haddpachi ani dovorpachi tank fokot Romi lipient asa. Hem kam’ Konknnicheo her lipio korunk xokonant.
  • Kompyuttorachea hea kallar Romi lipi, Konknnik vaporlear kitlexech faide asat. Dekik Romi lipient Konknni boroupachea letrancho krom’ topasche (spelling check) khatir, vapor karyavoll (software) toiar korunk bhov sompem. Tosli vapor karyavoll Devonagori lipient boroilole Konknni khatir korpak bhov kotthinn ani zaite duddu moddche poddtat. Konknni e-ttopal (e-mail) Romi lipient dhaddunk mellta. Hi suvidha (facility) Konknnichea her lipiank sompeponnim na. Haka lagun her lipiamnim Konknni boroitolo ani vachtolo lok atam Inglez bhas e-ttopal dhaddunk vaportat. Haka lagun Konknni borounchi tanchi sonvoi unni zatoli ani Konknni fokot tanchea tonddar mat urtoli. Romi lipient Konknni boroitoleank hi oddchonn na. Zaka Romi lipiechi vollok asa taka te lipient Konknni kompyuttoracher ttaip marunk xikunk bhov sompem. Her lipiamnim Konknni boroitoleank tea lipiancheo vapor karyavolli (softwares) gheuncheo poddtat ani magir tea lipiamnim ttaip marunk xikchem poddta. Mahiti tontrgineanachea (information technology) hea kallar poixe, takot ani vell uroupache nodren Romi lipi chodd faideachi. Romi lipi soddun dili zalear chondracher vochunk rokett vaporche suvater boilanchi gaddi gheun vetolea pixea mon’xachi got zatoli.
  • Romi lipi eke vollint boroitat. Dekun ti vachunk, borounk ani kompyuttoracher ttaip marunk bhov sompi. Letrancho krom’ (spelling) ugddas dovorlear boroup khup sompem. Hem sompeponn Konknni borounk vaporchea her lipiank na. Dekun desant ani videsant ravtolea sorv Konknni lokank lagim haddpachi takot fokot Romi lipiek mat asa.
  • Konknni razbhas zal’lea Gõyant zor Moratthik zago asa tor Romi lipiek kiteak suvat na? Romi lipi Gõyche Konknnichi buniad. Gõyant atam Romi lipientli Konknni voir kaddpak Dalgado Konknni Akademi asa. Tiche fantte Gõychea mukhel ganvamnim ukte kele zalear Romi lipiecho vapor Gõyant vaddtolo ani Gõyant Konknnichim pallam mullam ghott zatolim. Gõy Konknni raz zatolem. Gõyche Kristanv porjen ani Romi lipientle Konknnint vavr korpi sonvsthamnim Dalgado Konknni Akademik purto tenko dilear hem kam’ kotthinn nhoi.
  • Gõyant jeo sonvstha Romi lipientle Konknni khatir vavr kortat tankam Dalgado Konknni Akademin manyotai diunchi ani tanchea sohokaran Konknnicho vavr mukhar vhorcho.
  • Devonagori ani Kon’nodd lipiam kodde sor kelear Romi lipient bhov thoddim pustokam uzvaddak ietat. Romi lipientlea pustokancho ankddo ani dorzo vaddunk zai. Dorjedar pustokam uzvaddak haddpi sonvstha zai.
  • Gõyant Devonagori lipientle Konknnik sorkari manyotai mell’lea zait. Punn tika azun Gõyche porjecho purto tenko mellunk na. Hacho puravo mhonnlear Devonagori lipientlea disalleak ani nemalleank chodd khop na. Hem ghoddit kitem dakoita? Hindu lok Konknni uloita, punn vachunk, borounk ani dharmik kamank Moratthi posond (prefer) korta. Fokot Hindu lokachea sohokaran Devonagori lipientlem Konknni disallem va nemallim chodd kall cholunk xokonant. Mhonntoch Gõyant Konknni urunk ani ghott zaunk Kristanv lokacho tenko zai. Punn Kristanv lok Romi lipi ani te lipientli Konknni posond korta. Mhonntoch Gõyant Konknni khatir Romi lipie bogor dusro upai na.
  • Devonagori lipient boroitat te Konknnicher Moratthi uch’characho, vyakoronnacho, borovpache riticho (zaite kodden ti chukichi ani ovijnanik) ani utrancho probhav asa. Konknni ani Moratthi veglleo tori lagxileo bhaso. Teo donu-i bhaso boroupak Devonagori lipi vaportat dekun kaim zonnank Konknni ani Moratthi ek sarkeo distaleo ani distat. Hakach lagun Moharaxttrantle Moratthivale Gõychea Hindu lokan ulounche ani borounche Konknnik Moratthichi boli (dialect) mhonntale. Kristanvache Konknni boliek tamnnim toxem mhonnlem na. Romi lipientle Konknnin bhaxechem khaxeleponn azun samballun dovorlam. Hem khaxeleponn zor samball’lem na zalear Konknnik ani Moratthik kaim forok urcho na. Itlench nhoi Konknnichem khaxeleponn urchem na. Hem khaxeleponn samballunk Romi lipi gorjechi ani faideachi. Gõyant Konknni, nizachi Konknni urpachem kam’ fokot Romi lipi mat korunk xokta. Konknni Moratthi poros veglli mhonn dakounk ani dovrunk zai zalear Romi lipi Konknnichi lipi mhonn mandun gheunchich poddtoli. Romi bhair marli zalear Konknni somptoli. Konknni sompli zalear Gõyant Konknniponn urchem na, urtolem tem fokot orth naslolem oddechem pokem Gõykarponn! Dekun fokot Devonagori lipiecheo hottvad Konknnik kedinch faideacho nhoi.
  • Amchea pottachi ani xikxonnachi bhas khoinchi-i asum. Punn amchea kallzachi ani otmeachi bhas Konknni urunk zai. Kallzachi bhas mhonnje amchea ghorantli, amcheo bhavona uktavpachi bhas. Otmeachi bhas mhonnje amchea magnneanchi ani dhormachi bhas. Amchi osmitai urounk kallzachi ani otmeachi bhas Konknni gorjechi.
  • Kornattokant Konknni khatir Kon’nodd lipi Kristanv ani Hindu lok vaportat. Thoim sorkarachi ‘Kornattok Konknni Sahity Akademi’ asa. Aplim sogllim pustokam ti Kon’nodd lipient uzvaddaita. Thoinchea lokan apli Kon’nodd lipiechi porompora soddunk na. Dekun Gõyant Romi lipi soddun dili zalear “Bap’pa-i na ani puddvem-i na” hi got zatoli.

Sompovnni[बदल]

Konknni bhaxecho, lokacho ani mahiti tontrgineancho vichar kelo zalear vis ani ek (ekvis) xenkddeant Sorv Konknni lokan Romi lipich Konknnichi odhikrut lipi mhonn mandun gheun tantum Konknni borounchi rit sudarun ti vaporop xanneponn thartolem. Romi lipiecho fuddar sorkarachea hatant vo sorkari sonvsthanchea hatamni nam. Romi lipiecho fuddar ghoddounk soddvonnar ieuncho nam ani tachi vatt rakchi goroz nam. Romi lipi vaportolea borovpiancher, vachpiancher ani borem magpiancher ticho fuddar adarun asa. Je meren Konknni lok, Romi lipi choddant chodd vaporta te meren ticho fuddar boro ani porzollit astolo. Devnagori lipi zanna asloleank jio sorkara thaun ani her sonvstham koddlean suvidha (facility) melltat tio Romi lipi vaporotoleank mell’lear mat Romi lipiek nit melltoli. Romi lipiek nit mellpak ani hokan tika sthan man melloun divpak nettan ani ekvottan vavr zaunk asa. Hem soponn xevottak pavlem zalear Romi lipi ani tiche vangdda Konknni nettan fultoli ani folltoli.

"https://gom.wikipedia.org/w/index.php?title=Romi_Lipiecho_Fuddar&oldid=199905" चे कडल्यान परतून मेळयलें