Untth

विकिपीडिया कडल्यान
 
Romi
   
A one-humped camel
A shaggy two-humped camel with some melted snow underfoot

Untth Somkhuri pranni gonnantolem soglleant vhoddlem zonaur. Vorgikoronn: songh (phylum)-rojzuman (chordata); upsongh (sub-phylum)- prixtthounxi (vertbrata); vorg (class); -stoniurg (mammalia); gonn (order)- arioddekttila; kull-kemelidde, prozati-kemelos, zati – ddromeddoriyos.

Nakaposun xepddemerenochi lambai 225-345 sem'mi, modari (goll) sokott xorirachi unchai 190-230 sem'mi, vozon: 450-650 kige, tokli ani man lamb toxench komanodar, ontth lamb ani humokll'llele, kan lhan, nor ani madi donuy zatichea unttache toklecher kallo podarth axil'li kat-gronthichi ek zoddi asta. Fatticher ek va don modari (kubodd) astat. Pam-i khub lamb astat. Tollveancher don vibhag axil'lim getam (cutaneous pads) astat. Chhati, kompor,hat, dhompor ani ttancho hea ovyvancher mottvi asta zalear kaim ovyvancher lambott asta.Dant 32-38 (chodd korun 34), madi unttak 2 pane asta. Untt sadharonnoponnan sumar 40 vorsam jieta.

Unttacheo don zati asat: 1. Don modari axil'lem untt. Namv bekttriyon untt (Camelus Ferus) 2. Ek modar axil'lem untt. Namv: ddromeddori (Camelus dremedarius).

Unttacho mull ugom' nixchit sangop kotthinn. Az unttacheo donuy zati axia, ut'tor afrika ani dokxinn omerikent mukheloponnan disun yetat. Her khonddantuy unttacho prosar zala ani purvil'lea kallant unttam ut'tor omerikon khonddant sampddil'leacho ul'lekh melltta. Hich unttachi mull suvat (habitat) oxem mantat. Ut'tor omerikechea ‘iosin adinuton’ kallant khoddkall thoramni unttasarkea zonauranchi oti purvil'le ovxex sampoddleat. Tancho kall sumar 4 kotti vorsamadolo asa oso odmas dhortat. Unttacho poilo vonxoz ‘prottolopos’ ho sonxeabhoxen distalo ani taka fuddlea pamyant 4 angllam ani fattlea pamyant 2 angam axil'lim. Modhy ani ut'tor omerika eligosin (olponuton, 3.5 kotti vorsam'modolo kall) yugantole hornnachea akarayedem axil'lem ‘pobronthiriyom'’ zonaur unttabhoxenuch distalem. Unttacho ugom' mullant pre-camel (procamelus) prozatintosun zalo. Halinchea kallant somvsarant ais-pois soglleak patllil'le untt mullant triti-i (tertiary) yugache okherek (sumar 20 lakh vorsamadim) yurexiak sthanantor zal'le.

Bhartant udent ani ut'tor afrika khonddant oribiyon untt disun yetat. Eke modaricho ddromeddori untt ut'tor ani ixany afrikentlea vallvontti vattharant disun yeta. Ithiopia,ijipt, aljeria, morittania, mali, ut'tor naijeria, ut'tor kenia, morokko, chedd,somalia ani ttyunixia hangai untt disun yeta. 1970 to fokot afrikent 90 lakh unttam axil'lim. Bekttriyon untt modhy axia khonddant unchelea porvotobhagancher (highlands) disun yeta. Gõyant mat untt nat.

Ghorguti poxil'lem untt moreadit kallantuch mazak vota. Pallivo unttam fokot februvari ani march mhoineant mazak votat. Mazachea ritunt nor untt aplea tonddantoli tallu penchta. Oxa vellar untt akromok zata ani bhomvtonnchea lokancher ghuri ghalun tankam aplea tikxnn dantamni ghams kaddtta ani oxe toron jito legit marunk xokta. Somyogauporant madi sumar 365-440 disambhitor ekach pilak zolm' dita. Don te tin vorambhitor unttachem pil cholpak lagta. Madi aplea pilak ek vorsaporos chodd kallmeren posta. Ddromeddori untt veusthit khaudd ghalear aplea pilak dud divn legit disoptt'ttem bhorpur dud dita. Grajhimek hachea motapromann unttachea dudant 6.4% chorbi, 4.5% lekttoz, 6.3 % naittrozon podarth ani 0.9 % gobor (ash) asta.

Jea dexant unttacheo donuy zati sampddottat, tankam neman sonkrit (cross-breed) kortat.Oxe toren zolmol'lim sonkrit pilam (hybrids) auy-bapaiporos vhoddlim ani soxkt astat punn tim ekmekamvangodda tancheabhitor projnon (breed) kelear ek tor vanjh zatat va dubllea pilak zolm' ditat. Dekhun sonkronn kortona mullcheoch zati (original species) ghetat.

Soglleant poilim unttacho upeg ken'na zalo hem nixchit sangop kotthinn. Punn i.So.Po. 1000 chea sumarak mesopottemiant ek modar axil'lem untt samanachem vojem vhorpak upegant haddlem,oso ul'lekh melltta. I.So.Po. Tisrea xotmanant don modarinchem untt pospachi pod'dhot axia,ut'tor chin ani dokxinn roxiant suru zali. Gaddeo (unttachi svari) oddun vhorpakhatir unttacho upeg zata. Eke modarichem ddromeddori untt, ut'tor afrika, noirrity axia ani rajsthanochea vallvanttant menddhpallancheo soglleo gorzo bhagoita. Afrikentole somali menddhpall rakhnne unttache kollop postat. Xetki veusayant zodd vojnachim vojim (kapus, bhiknnam tonn, lokor) vhorpak unttacho upeg zata. ‘sakia’ hi zodd vojnachi porxiyon gironn ghumvddaupache kotthinn kam' untt korta. Unttachea kemsancho upeg brox, tunt, zomkhonam, datt kopdde korpakhatir zata. Unttaposun dud ani mams melltta. Unttachem sukem xenn stteps ani her vallvonttant mhotvacho zollou mhunn vaprotat. Karonn hea vallvonttant favo tea promannant lankudd mellna.

Ek untt disak sorasori 20 kimi. Ontor cholun vota. Punn dhoxttopuxtt ani proxikxit untt disak 80 kimi. Legit cholunk xokta. Modhy axia, ut'tor chin, mongolia hanga don modarinche bekttriyon untt pack animal (mhalvahu) mhunn vaprotat. Chinantole untt 115-135 kilochem vojem disak sumar 40 kimi. Ontracher vhorta.Samkim soxkt ani ghottmutt unttam 270 kigre. Vozon legit sohoz vhorunk xokta ani eka mhoineant 1050 kimi. Ontor kapunk xoktat. Bhartantolo bollixtt ddromeddori nor untt 225-295 kigre. Chem vojem disak 32 kimi. Ontracher vhorunk xokta. Ekdom' borim unttam 405 kigre. Chem vojem legit lhan ontracher vhortat.

Unttam vallvonttant, sopatt mallranancher axil'lea Grass-Steppes vattharant ani 1500 te 2000 mi. Unchayechea dongrall prodexant rautat. Uballanchea disamni zom-i vallvontti tonn, jhili,zhompam zatat oxa vhodd vallvontti degnnamni rautat. Ximyachea disamni 6 te 20 unttam kollop korun sukil'lea khaddeamni va moruvnachea (oasis) lagsar rautat. Hea kollpant chodd korun madi untt ani pilanch astat. Dorek kollpachem mukheloponn ek nor untt korta. Bakiche nor untt ekoddech rautat.

Untt uballanchea disamni 50 0 se. Tapmanant zalear thonddechea disamni -27 0 se.Tapmanant raunt xokta. Punn thondd hovaman tankam borem manouna. Rokhrokhit votachea uballant 17 disam'meren untt udkavina raunk xokta. Tanen sukil'lem untt 10 minttam bhitor 135 li. Udok pieun dimvil'le vozon vaddoita.

Unttam tanchi chorbi fatticher santthoita. Chorbi tanchi koddok votaposun rakhonn korta. Techpromann modarint santthoil'le chorbichem gorjepromann zai ten'na eksiddikoronn (oxidation) korun untt udok toyar korta ani apli tan bhagoita. Unttak Virus Camel-pox ho rog vhoiros (vixannu) posun zata. Toxench ranantlea zollaramposun ‘sora’ ho rog chin, bharot ani rann hea dexant chodd promannant disun yeta. Rogachim lokxonnam roktokxoi (anaemia) , vozon demvp, pam-i, pott ani zon'nendriy suzop oxim asat.

Remvtt vallvonttantlean vojem gheun vochop dusrea khoinchyai pranneak xoky na punn unttak ‘vallvonttantolem zohaz’, ‘valukarnny nouka’ (desert ship) oxem namv poddlam.

Polleiat[बदल]

Camel

"https://gom.wikipedia.org/w/index.php?title=Untth&oldid=200110" चे कडल्यान परतून मेळयलें